Ja võitja on ...

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Matteuse 16:13-20

Ja mina ütlen sulle: “Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ehitan ma oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.” (Matteuse 16:13-20)

Kui ma olin alles väike, viis mu vanaema mind kohalikku õigeusu kirikusse, kus ma õppisin lausuma lihtsaid palveid ja tegema ristimärki. Seal mind ristiti ja Püha Vaim hakkas juba tegema tööd minu südames. Kui ma hakkasin koolis käima, püüdsid õpetajad mind panna Jumalat unustama. Ma mäletan, et rääkisin vanaemale, et Jumalat ei ole olemas ja seltsimees Lenin teab seda paremini kui vanaema.

1960. aastatel kirik suleti ja ristid võeti maha. Hoonest sai ladu ja hiljem kultuurimaja. Riik julgustas ateismi. Koolihariduse tulemusena muutusin usu vastu ükskõikseks.

Enne “perestroikat” möödus palju aastaid. Siis saavutas Ukraina iseseisvuse, kirikud avati uuesti ja toimus ristiusu ärkamine. Ühel päeval uuesti avatud kirikust möödudes nägin ma esiuksel suurt silti, millel seisis ukraina keeles: “KRISTUS ON VÕITNUD!” Need sõnad tungisid mu südamesse. Ma nutsin, sest olin nii kaua olnud eemal Jumalast, ja samal ajal täitusin rõõmuga. Ma leidsin uuesti usu. Ma võtsin vastu Kristuse ja käin jälle oma lapsepõlvekirikus. Ma imetlen Jumala imelisi tõotusi, mis on mu kodumaal täide läinud.

Vladimir Kuzmin (Ukraina)

PALVE:
Jumal, Sina oled ustav. Las see töö, mida Sina alustad meie südames, muudab täielikult meie elu Sinu eesmärkide täitmiseks. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Jumal otsib meid juba enne, kui me mõistame oma vajadust.

PALVE TULIPUNKT:
Ukraina rahvas

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.