Äratage üles koit!
Lugege Laul 57:5-12
Kindel on mu süda, oh Jumal! ... Ma tahan laulda ja mängida. Ärka üles, mu au; ärka, naabel, ärka, kannel, ma äratan üles koidu! Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand. Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel. (Laul 57:8-10)
Ühel kevadhommikul ärkasin ma enne koitu. Enne piiblilugemist ma palvetasin, et võiksin olla avatud Pühale Vaimule. Siis lugesin Laulust 57:8: “Kindel on mu süda, oh Jumal! ... Ma äratan üles koidu. Ärka, naabel, ärka, kannel!”
Just siis kuulsin, kuidas rändrästas hakkas laulma, otsekui koitu äratades. Idataevas tõusev päike saatis valguskiiri läbi minu tagaaias oleva vahtra. Mõne hetke pärast hakkas laulma veel üks rändrästas; siis kuulsin, kuidas kooriga liitusid käblikud, vindid, laulurästad ja hommikutuvid. Tundus, nagu vastaks kogu loodu ühe linnu ülistusele.
Tundsin, nagu oleksin ka mina ühinenud kuningas Taavetiga koidu ülesäratamisel. Siis märkasin, et samas laulus (5. salmis) räägib Taavet sellest, et ta on piiratud vaenlastest. Sellegipoolest jätkab ta Jumala ülistamist, sest ta on näinud Jumala ustavust, mis ulatub pilvedeni ja annab talle väge tervitada uut päeva.
Samal viisil mõistsin, et ükskõik, mis ka juhtuks, saan ka mina kogu päeva kiita Jumalat. Võib-olla jõuab mu palve, nagu Taaveti oma, minu lähedalolijateni ja paneb neidki peegeldama Jumala ustavust nende vastu.
Tundsin, nagu oleksin ka mina ühinenud kuningas Taavetiga koidu ülesäratamisel. Siis märkasin, et samas laulus (5. salmis) räägib Taavet sellest, et ta on piiratud vaenlastest. Sellegipoolest jätkab ta Jumala ülistamist, sest ta on näinud Jumala ustavust, mis ulatub pilvedeni ja annab talle väge tervitada uut päeva.
Samal viisil mõistsin, et ükskõik, mis ka juhtuks, saan ka mina kogu päeva kiita Jumalat. Võib-olla jõuab mu palve, nagu Taaveti oma, minu lähedalolijateni ja paneb neidki peegeldama Jumala ustavust nende vastu.
Wesley S. Mast (Pennsylvania, USA)