Pidage meeles, kelle oma te olete
Lugege 1. Peetruse 2:9-12
Teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas. (1. Peetruse 2:10)
Kui ma olin väike poiss, kutsuti mind mõnikord sõbra koju mängima. Emal oli kombeks öelda: “Pea meeles, kes sa oled!” Ma teadsin, mida ta selle all mõtles. See oli tema viis öelda, et ma kuulusin perekonda, kellel olid kõrged nõudmised ja pidin käituma nii, et ma ei teeks häbi endale või oma perekonnale.
Kuid igaühel meist on peale meie perekonnanime teine identiteet. Me kuulume Jumala perekonda. Me oleme Jumala lapsed, loodud Jumala palge järgi. Jumal on meid lunastanud kalli hinna eest, nimelt Jeesuse elu, surma ja ülestõusmisega. Me kuulume Jumalale ja ei tohi kunagi unustada, “kelle omad” me oleme.
Ma kannan iga päev oma taskus väikest risti. Kui mul tekib kiusatus öelda või teha midagi, mis on vastupidine Jeesuse õpetustele ja eeskujule, siis puudutan ma seda risti ja meenutan, kelle oma ma olen. Kui elu muutub keeruliseks ja väljub kontrolli alt, puudutan ma seda risti ja meenutan, kelle oma ma olen ning kes on alati minuga ja aitab mind edasi.
Ma kannan iga päev oma taskus väikest risti. Kui mul tekib kiusatus öelda või teha midagi, mis on vastupidine Jeesuse õpetustele ja eeskujule, siis puudutan ma seda risti ja meenutan, kelle oma ma olen. Kui elu muutub keeruliseks ja väljub kontrolli alt, puudutan ma seda risti ja meenutan, kelle oma ma olen ning kes on alati minuga ja aitab mind edasi.
Richard N. Ryley (Pennsylvania, USA)