Varjatud vaenlased
Lugege Efesose 6:10-13
Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid ... selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. (Efesose 6:12)
“Sest mu vaenlased räägivad mu vastu” (Laul 71:10). “Tõmba mind ära mu vaenlaste käest” (Laul 59:2). “Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt” (Laul 9:13).
Paljud laulud mainivad Taaveti vaenlasi, nii üksikuid inimesi kui ka rahvast. Ja kerge oleks mõelda, et need sõnad ei kehti meie elu kohta. Üks vastus võiks olla: “Mul on hea meel, et mina ei pea sellist elu elama – olla kogu aeg valvel, et ma ei satuks hädaohtu või vaenlaste kätte.”
Kuid kas me pole kogenud segadusseajavat kahtlust? Kas meid pole teelt kõrvale juhitud, mõjutatud mingist jõust või uhkusest, mis suunas meie otsuse vales suunas? Kas me pole olnud kiusatuses, et eelistada oma tahet Jumala omale?
Ka meil on vaenlasi, isegi palju. Nad omandavad jumalakartmatute mõistete kuju (näiteks ahnus, kättemaks, lõbujanu, kadedus). Kui me suudame need vaenlased paljastada, siis saame need tuua Jumala ette, kes on tugevam kui kõik vaenlased kokku. Nagu Laul ütleb: “Issand on mulle abimeheks, seepärast ma saan parastada vihkajaid” (Laul 118:7).
Kuid kas me pole kogenud segadusseajavat kahtlust? Kas meid pole teelt kõrvale juhitud, mõjutatud mingist jõust või uhkusest, mis suunas meie otsuse vales suunas? Kas me pole olnud kiusatuses, et eelistada oma tahet Jumala omale?
Ka meil on vaenlasi, isegi palju. Nad omandavad jumalakartmatute mõistete kuju (näiteks ahnus, kättemaks, lõbujanu, kadedus). Kui me suudame need vaenlased paljastada, siis saame need tuua Jumala ette, kes on tugevam kui kõik vaenlased kokku. Nagu Laul ütleb: “Issand on mulle abimeheks, seepärast ma saan parastada vihkajaid” (Laul 118:7).
Ryan Dennis (New York, USA)