Julgustaja
Lugege Laul 42:1-9
Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu. (Õpetussõnade 12:25)
Mu ema lamas voodis pärast operatsiooni, millele järgnesid komplikatsioonid. Ma ei lahkunud kunagi tema kõrvalt. Kümnendal päeval valasin väsimusepisaraid. Olin kehaliselt ja vaimselt väsinud. Ma ei suutnud isegi palvetada.
Kui palatiõde nägi mu pisaraid, oli ta tõeliselt mures. “Ma ei tea, mis mul viga on,” ütlesin. “Ma olen nii väsinud, et ei suuda isegi palvetada.”
Õde naeratas ja ütles: “Pidage meeles, et Jumal teab meie vajadusi juba enne, kui me küsime. Jumal tunneb teie südant ja muret, mida kogete. Andke vaid kõik tema kätte.”
Tema sõnad julgustasid mind. Kui ma uuesti pikali heitsin, meenusid mulle 42. Laulu sõnad: “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal” (Laul 42:2). Siis meenus mulle tõotus Laulust 42:9: “Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale.” Tol ööl magasin ma sügavalt ning ärkasin üles värske ja erksana, valmis teisi julgustama.
Õde naeratas ja ütles: “Pidage meeles, et Jumal teab meie vajadusi juba enne, kui me küsime. Jumal tunneb teie südant ja muret, mida kogete. Andke vaid kõik tema kätte.”
Tema sõnad julgustasid mind. Kui ma uuesti pikali heitsin, meenusid mulle 42. Laulu sõnad: “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal” (Laul 42:2). Siis meenus mulle tõotus Laulust 42:9: “Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale.” Tol ööl magasin ma sügavalt ning ärkasin üles värske ja erksana, valmis teisi julgustama.
Rae Ellen Wooten (Texas, USA)