Jumala poole liikudes
Lugege Matteuse 18:10-14
Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks. (Matteuse 18:14)
Ühel õhtupoolikul sain ma pöörase telefonikõne mehelt, kes elab meie farmi lähedal. Ta ütles mulle, et kogu meie kari oli tulnud läbi purunenud aia, loomad kõndisid ja sõid maantee ääres. Istusin kohe autosse ja sõitsin farmi juurde.
Kui ma kohale jõudsin, siis olin ehmatanud, nähes, kuidas mõned noored poisid püüdsid karjudes ja karja jälitades sundida neid karjamaale tagasi minema. Kuumal suvepäeval igas suunas tormavate loomade hulgas valitses kaos ja paanika.
Ma palusin noori abilisi veidi tagasi tõmbuda, läksin ise lauda juurde ja helistasin farmikella. Võtnud pooltühja toidukoti, raputasin ma seda lehmade ees ja hakkasin lauda poole kõndima. Kogu kari tuli kiiresti ja korralikult lauta tagasi.
See kogemus illustreerib mulle seda, kuidas Jumal meid esimest korda kutsub ja siis meid jumalariiki juhib. Selle asemel et kasutada jõudu või sundimist, kutsub Jumal meid sõnade ja piibliõpetuste kaudu, pakkudes meie hingele toitu. Tänutäheks jagame me oma tunnistusi ja elu, et teisi hoolikalt Jumala juurde juhatada.
Ma palusin noori abilisi veidi tagasi tõmbuda, läksin ise lauda juurde ja helistasin farmikella. Võtnud pooltühja toidukoti, raputasin ma seda lehmade ees ja hakkasin lauda poole kõndima. Kogu kari tuli kiiresti ja korralikult lauta tagasi.
See kogemus illustreerib mulle seda, kuidas Jumal meid esimest korda kutsub ja siis meid jumalariiki juhib. Selle asemel et kasutada jõudu või sundimist, kutsub Jumal meid sõnade ja piibliõpetuste kaudu, pakkudes meie hingele toitu. Tänutäheks jagame me oma tunnistusi ja elu, et teisi hoolikalt Jumala juurde juhatada.
Jack L. Matthews (Alabama, USA)