Headuse silmad

Pidurite krigin ja autode kõrvalepõikamine panid mind värisema. Kui ma pöördusin, oodates teiselt juhilt karistust, nägin ma ta näol kergendust. Ta üllatas mind veelgi, küsides: “Kas teiega on kõik korras?” Kui ma andsin jaatava vastuse, lehvitas ta hüvastijätuks ja lahkus. Kuigi tema oli see, kes kiirust ületas, oleksin siiski mina kokkupõrkamise korral karistada saanud, sest olin teinud vale pöörde.

Juhtunu üle mõtiskledes mõtlesin, kas ka mina oleksin samal viisil reageerinud, kui meie osad oleksid olnud ära vahetatud. Ma pean tunnistama, et oleksin nõudnud, et minul on õigus ja käitunud nii, et ta oleks oma veast aru saanud. Tema käitumine muutis mind sallivamaks teiste eksimuste vastu.

Kuldreegli sõnad: “Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele” omandasid minu jaoks uue tähenduse. Kui me oma kristlaseelus leiame, et oleme valmis kellelegi üle kohut mõistma, siis võime selle asemel otsustada, et vaatame neid läbi kaastunde ja headuse silmade. Kristus tegi alati nii ja teeb ka praegu.