Negatiivne eeskuju Simson

Simson oli petis! Tundus, et tal pole ühtki kommet, mida me sooviksime oma lastele edasi anda. Ta oli valetaja, löömamees, tapja. Ta oli seksuaalselt valimatu, julm loomade ja toores oma vanemate vastu. Oma suurt jõudu ei kasutanud ta Jumala teenimiseks, vaid kättemaksuks oma metsiku eluviisi eest.

Kuid üks asi tegi ta teistsuguseks. Sünnist peale oli ta pühitsetud eriliseks jumalateenimiseks. Simson ei saanud eitada seda kutsumist, käituda sellele vastupidiselt, isegi needes ei saanud ta seda muuta. Simsoni elu lõpul, kui ta oli piinades ja agoonias, oli see kutsumine ikka kehtiv – oodates, kuni see ükskord teostatakse.

Sageli kaotan ma julguse oma tahtejõuetuse pärast. Ma soovin, et oleksin inimestega teisiti käitunud või lahendanud olukorra paremini. Mõnikord mõtlen, et mul pole isegi lootust saada targemaks. Sellele vaatamata on ka minu elus kutsumus. Kristus on mind päästnud selleks, et minust saaks tema järgija ja esindaja. Ükskõik kui kaugele ma teest kaldun, on see kutse siiski olemas. Ma võin teha valiku, kas see tagasi lükata või seda kinnitada. Valik on alati minu ja valik on iga päev uus.