Vaadake Jumala poole
Lugege Laul 46:1-3
Ole mulle armuline, Jumal, ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub. (Laul 57:2)
Kui mu abikaasal diagnoositi vähk, olime hirmul. Alguses valasime pisaraid, siis palusime Jumalalt juhtimist ja tuge. Me leidsime tuge teineteises ja oma perekonnas. Me usaldasime arstide oskusi ning Issand andis inspiratsiooni ja lootust.
Vähirakud eemaldati ja kiiritusravi tulemusel ilmnesid paranemismärgid. Kuid keemiaravi on ikka veel pikk, raske tee. Kõnnime abikaasaga seda mure ja ebakindluse teed koos, teadmata, kuhu see viib. Meil ei ole garantiisid, ainult võimalused.
See on toonud meid teineteisele lähemale ja uuendanud meie armastust. Nüüd loeme koos “Päevasõna”, arutame Jumala Sõna ja jagame Jumala armastust. See on positiivne samm meie usuteel Issandas. Miski ei ole kindel, kuid elu on hea. Me naudime iga hetke.
Kui tuleb mure, siis ei tule me ise sellega toime, kuid Jumal on “meie varjupaik ja tugevus” (Laul 46:1).
See on toonud meid teineteisele lähemale ja uuendanud meie armastust. Nüüd loeme koos “Päevasõna”, arutame Jumala Sõna ja jagame Jumala armastust. See on positiivne samm meie usuteel Issandas. Miski ei ole kindel, kuid elu on hea. Me naudime iga hetke.
Kui tuleb mure, siis ei tule me ise sellega toime, kuid Jumal on “meie varjupaik ja tugevus” (Laul 46:1).
Ann R. Swanson (Pennsylvania, USA)