Kerge tõuge

Viisime abikaasaga oma kaks tütretütart kummipaatidega mööda jõge allavoolu sõitma. Nooremal lapselapsel oli raskusi teistele järelejõudmisega. Ta oli peaaegu nutma hakkamas, kuid vees seisev ja lanti loopiv kalamees nägi tema probleemi. Kui tüdruk temast parajasti möödus, andis mees tema kummipaadile kerge, aga kindla tõuke. Kohe oli tüdruk tagasi kiiremas voolus, liikudes õiges suunas edasi. Lapse näole ilmus naeratus ja ta tänas kalameest.

Nagu see sõbralik mees, aitas Jeesus pidevalt teisi nende teel: pimedat, jalutut, väikseid lapsi. Võib-olla oli see mõnikord lahke sõna või kerge tõuge.

Kristlastena oleme ka meie kutsutud märkama nende vajadusi, kes on üksi, haiged või kurvastavad; neid, kes on vangis või kodutud; puudega inimesi ja nende hooldajaid; väikeste laste emasid; neid, kes lihtsalt vajavad ja ootavad, et neid ära kuulataks.

Võib-olla tead sina kedagi, kes vajab telefonikõnet, väikest julgustuskirjakest või külaskäiku. Milleks oodata?