Käies Jumalaga
Lugege Õpetussõnade 4:10-19
Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks. (2. Saamueli 22:37)
Hommikune jalutuskäik viib mind läbi aia, üle karjatara ja kruusasele maateele, mis tiirutab läbi männisalu ja viib üles mäekünkale, mida katab telliskivipunane kruus. Teeserva ehivad toomingapõõsad, umbrohi ja põllulilled.
Ühel hommikul leidsin, et madal koht, mis oli tavaliselt porine, oli kaetud kiviklibuga. Ma lausa koperdasin sellel teelõigul, olles rõõmus, kui jõudsin taas siledale maale. Aja jooksul muutus käimine kivisel teelõigul kergemaks, sest autod vajutasid kivid pehmesse pinnasesse.
Elu on paljuski minu jalutuskäigu sarnane. Me läheme läbi muutuste väravate, ületame ebamugavat maapinda. Meie teel vahelduvad umbrohi ja ilu. Minutite jooksul võib meie tee elumuutva sündmusega minna siledalt üle kivisele.
Kui me käime Jumalaga, liigume raskel ajal edasi ja otsime ilu ka umbrohu keskelt, siis muutub tee kergemaks. Usk, perekond ja sõbrad muudavad rasked päevad sellisteks, millega me suudame toime tulla.
Elu on paljuski minu jalutuskäigu sarnane. Me läheme läbi muutuste väravate, ületame ebamugavat maapinda. Meie teel vahelduvad umbrohi ja ilu. Minutite jooksul võib meie tee elumuutva sündmusega minna siledalt üle kivisele.
Kui me käime Jumalaga, liigume raskel ajal edasi ja otsime ilu ka umbrohu keskelt, siis muutub tee kergemaks. Usk, perekond ja sõbrad muudavad rasked päevad sellisteks, millega me suudame toime tulla.
Betty Downs (Lõuna-Dakota)