Alistuge!
Lugege Markuse 14:32-42
Ja ta ütles: “Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!” (Markuse 14:36)
Lahesõja ajal lamasin ma ühel öösel hirmununa voodis ja mõtlesin: “Kas see sõda laieneb maailmasõjaks?” Lapsena olin läbi elanud Teise maailmasõja ja kartsin uut sõda.
Tolle öö hirmus mõtlesin ma Jeesusele Ketsemani aias. Ka tema oli “kurb ja tundis ahastust” (Markuse 14:33). Mida ta tegi? Kõigepealt jagas ta oma hirmu kolme sõbraga (Markuse 14:34). Teiseks langes ta maa peale ja palvetas (Markuse 14:35). Kolmandaks ütles ta palves Jumalale: “Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad” (Markuse 14:36). Jeesus alistus täielikult Jumalale. Ta loobus oma elust.
Kui ma seda nägin, siis mõistsin, et lahendus minu hirmule on anda oma elu Jumala kätte. Kui olin suutnud seda teha, voolas minusse sügav rahu ja ma olin hirmust vaba.
Teistes olukordades ei ole minult hirmu ära võetud; kuid isegi siis on mind lohutanud asjaolu, et mitte miski, isegi ahastus ei saa mind lahutada Jumala armastusest (Rooma 8:35-39).
Kui ma seda nägin, siis mõistsin, et lahendus minu hirmule on anda oma elu Jumala kätte. Kui olin suutnud seda teha, voolas minusse sügav rahu ja ma olin hirmust vaba.
Teistes olukordades ei ole minult hirmu ära võetud; kuid isegi siis on mind lohutanud asjaolu, et mitte miski, isegi ahastus ei saa mind lahutada Jumala armastusest (Rooma 8:35-39).
Ruth Nussbaumer (Aspach-le-Haut, Prantsusmaa)