Nagu sardiinid

Lauaosadus on Jumala plaani imeline osa. Kui need, kes armastavad Kristust ja armastavad üksteist, kogunevad laua ümber, et üheskoos einestada, siis juhtub midagi eriti hämmastavat: neist saab perekond. Hiljuti oli mul rõõm seda otseselt kogeda. Peale imelist ülistusteenistust läksime koguduseliikmetega välja õhtust sööma. Meid oli umbes nelikümmend ja me täitsime ühe restoranisaali. Olime kokku pressitud nagu sardiinid – me naersime, rääkisime, sõime ja heitsime nalja. Hetkeks peatusin, et enda ümber ringi vaadata ja minu huultele tuli naeratus. Ma märkasin, kui erinevad me oleme.

Kuid sel hetkel olime tõepoolest üks perekond. Üsna kummaline segu inimestest, kes võiksid olla üks pere, kuid seda me just olimegi. Polnud üldse oluline, et me olime erineva suuruse ja kujuga; tollel lauaosadusehetkel olime me üks. Just seda kutsubki Kristus meid olema – perekond, kõiges liitunud, kandes üksteise eest hoolt. Milline aukartustäratav vastutus ja milline rõõm!