Igavene nägemus

Hüvastijätmine pole kunagi kerge, aga mulle tundub, et inimesele, kes lahkub, on see kergem kui inimesele, kes maha jääb. Kui ma teenisin Jaapanis misjonärina, jätsin ma palju kordi hüvasti oma vanematega. Minu isa suri enne, kui ma esimest korda USAsse tagasi tulin, kuid ema elas veel palju aastaid. Iga tagasipöördumine Jaapanisse oli järjest raskem, eriti siis, kui mu ema oli saanud juba 90-aastaseks. Tema nägemine muutus pikkamööda halvemaks. “Ma ei näe enam kuigi hästi sinu nägu,” ütles ta kurvalt, kummardudes autoaknale lähemale. Mu süda valutas, kui ma panin automootori käima ja püüdsin leida julgustussõnu. Misjonikeskuse poole suundudes meenutasin ma ülistuslaulu lohutavaid sõnu: “Kui Jumala rahu on hinge sees mul, siis kõlab ka tormide sees minu laul: mul on hea, mul on hea Jeesuses.” Ema suri enne, kui ma uuesti Ameerikasse tulin.

Elul on meie jaoks palju hüvastijätte; mõned on ajutised, mõned mitte. Kõik need võivad olla valusad. Jumala Sõna annab meile lohutust ja lootust ning Jumal aitab meid iga kord, kui jätame hüvasti kellegagi, keda armastame. Ükskord pole neil, kes usuvad Kristusesse, enam vaja hüvasti jätta.