“Mispärast, Jumal?”

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Iiobi 42:1-5

Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb teerajad tasaseks! (Õpetussõnade 3:5-6)

Hooldushaigla vabatahtlikuna paluti mind hiljuti istuda 40ndates eluaastates naise seltsis. Naise keha oli üleni täis vähimetastaase. Mu süda valutas naise ja ta perekonna pärast, sest naisel ei olnud jäänud kaua elada. Üks mu kallis sõbranna on 90ndates eluaastates lesk, kes elab vanurite kodus. Ta on väsinud elamast ja tahab surra. Kunagi elas ta õpetaja ja koguduse töötegijana täisverelist elu. Nüüd tundub ta elu tühi. Enamik sõpradest on surnud.

Tol õhtul koju sõites hakkasid mul pisarad voolama. Vihasena ütlesin: “Mispärast, Jumal? Miks on see noor ema suremas, kuid samal ajal eakas naine, kes tahab surra, ikka elab? See pole õiglane.” Mulle meenusid Õpetussõnade 3:5-6 ja ma adusin, et elus on palju asju, mida me ei mõista. Kui ma tulen oma küsimustega Jumala ette, kogen ma rahu.

Iiob mõistis oma vestluses Jumalaga, et küsimused on teretulnud, kuid Jumal on Jumal, universumi looja ja hoidja. Kuigi me ei suuda tajuda Jumala lõpmatut tarkust ja väge, saame sellegipoolest usaldada ennast ja oma küsimused Jumala headuse ja armastuse kätte.

Joyce W. Born (Pennsylvania, USA)

PALVE:
Kallis Jumal-Isa, tänu Sulle Sinu suure armastuse ja halastuse ning kinnituse eest, et Sina oled meiega. Aita meid iga päev oma küsimustega usaldada Sind ja mitte “toetuda omaenese mõistusele”. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Isegi kui ei ole vastuseid, ootab Jumal meid ja meie küsimusi.

PALVE TULIPUNKT:
Hooldushaigla vabatahtlikud

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.