“Palveta mu eest”
Lugege Jaakobuse 5:13-16
Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele; me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. (Rooma 8:26)
Ma käisin hooldekodudes sealsete elanike nägemist kontrollimas.
Kui ma ühel päeval mööda koridori ruttasin, tahtes kiiresti koju jõuda, peatas mind üks armas eakas naine: “Härra,” ütles ta, “kas te ootaksite ühe minuti?” Olin harjunud sellega, et patsiendid peatavad mind mu visiitide ajal, tavaliselt selleks, et öelda midagi, mis on tähtis ainult nende jaoks. Üsna sageli ma lihtsalt naeratasin, ütlesin “Tere!” ja läksin edasi. Kuid midagi selle naise hääles pani mind peatuma ja teda kuulama.
“Palun võtke mu käest kinni!” Ma võtsin naise kortsulise, artriidist puretud käe enda omasse. “Kas te palvetaksite täna õhtul mu eest?” palus ta. Naise pisarais silmad veensid mind, et tal on tõsine vajadus.
“Teen seda hea meelega,” vastasin ma. Ma küsisin naise nime, kuid ei küsinud ta palvesoovi. Teadsin, et Jumalale on see teada.
“Aitäh,” ütles ta. “Aitäh.” Ja naine liikus mööda koridori edasi. Lahkusin tol päeval hooldekodust, südames kaastunne, mille oli sinna pannud Jumala armsa lapse puudutus.
“Palun võtke mu käest kinni!” Ma võtsin naise kortsulise, artriidist puretud käe enda omasse. “Kas te palvetaksite täna õhtul mu eest?” palus ta. Naise pisarais silmad veensid mind, et tal on tõsine vajadus.
“Teen seda hea meelega,” vastasin ma. Ma küsisin naise nime, kuid ei küsinud ta palvesoovi. Teadsin, et Jumalale on see teada.
“Aitäh,” ütles ta. “Aitäh.” Ja naine liikus mööda koridori edasi. Lahkusin tol päeval hooldekodust, südames kaastunne, mille oli sinna pannud Jumala armsa lapse puudutus.
David Hauk (Pennsylvania, USA)