Kitsad kohad

Pärast autoõnnetuses saadud vigastusi kirjutas arst mulle välja magnetresonantskontrolli. Kuna ma ei olnud varem sellist asja läbi teinud, siis ei teadnud ma, mis see on. Alguses mõtlesin, et selleks kulub ainult viis minutit, kuid hiljem avastasin, et igale kehaosale kulub vähemalt 40 minutit. Siis küsiti mu käest: “Kas te olete klaustrofoobiline?” Kuigi ma vastasin rahulikult “Ei ole”, mõtlesin ma endamisi: “Ohoo, see ei kõla kuigi hästi.”

Kui ma seisin magnetresonantsaparaadi ees, olin hämmastunud, kui kitsas oli see ruum, kuhu mind pidi pandama. Mind pandi selili lamama ja lükati kõigepealt toru peaossa. Esimese minuti jooksul hakkasin ma tundma paanikat, isegi niivõrd, et peaaegu hakkasin tagasi välja roomama. Kuid siis juhtus midagi; ma kuulsin läbi valjuhääldi tehniku häält ja muutusin otsekohe rahulikuks.

See kogemus õpetas mulle midagi viletsusest, millega me kristlastena kokku puutume. Lihtsalt öelduna, kristlik tee viib meid läbi kitsastest kohtadest, läbi katsumustest, mis meid rõhuvad. Meie vahend vältida paanikat nendes kitsakohtades on Piibli kaudu kuulata Jumala häält. Jumal rahustab meid ja annab meile püsiva väe.