Kas me kuulame?
Lugege Heebrea 11:1-6 ja Heebrea 11:32-40
Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal. (Laul 46:11)
Mõni aasta tagasi rändasin ma Suure kanjoni orus. Olles paar päeva uurinud kanjoni külgi, asusime sõpradega pikale tagasiteele kanjoni lõunaküljele.
Teekond nõudis füüsilist pingutust, kuid vapustav vaatepilt kaalus selle üles. Kanjoni ilu ja suurejoonelisus olid tunnistuseks Jumala loovale väele ja täiuslikkusele.
Kui meil on eesõigus kogeda Jumala ilu, ükskõik, kas aukartust äratavas kanjonis või lihtsas lilles, siis mõistame, et see pole loodud juhuslikult, vaid kindla plaani järgi. Heebrea kirja autor rõhutab, et võtmeks on usk: “Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav” (Heebrea 11:3).
Psalmist mõistab, et sageli me tormame läbi elu, nägemata meid ümbritsevat Jumala loomingu ilu. Laul 46:11 käsib meid “jätta järele”, mõtiskleda ja tunda Jumala loodut.
Laul 19:2 ütleb, et loodu ise jutustab Jumala au. Kas me kuulame?
Kui meil on eesõigus kogeda Jumala ilu, ükskõik, kas aukartust äratavas kanjonis või lihtsas lilles, siis mõistame, et see pole loodud juhuslikult, vaid kindla plaani järgi. Heebrea kirja autor rõhutab, et võtmeks on usk: “Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav” (Heebrea 11:3).
Psalmist mõistab, et sageli me tormame läbi elu, nägemata meid ümbritsevat Jumala loomingu ilu. Laul 46:11 käsib meid “jätta järele”, mõtiskleda ja tunda Jumala loodut.
Laul 19:2 ütleb, et loodu ise jutustab Jumala au. Kas me kuulame?
Walter N. Maris (Missouri, USA)