Vabaduse märk

Oma igapäevasel marsruudil tööle sõidan ma maakonda, mis iseloomustab ennast motoga: “Douglase maakond, kus kvaliteet on esikohal.” Koduteel möödun ma sildist, mis reklaamib maakonna motot, kus ma elan: “Elberti maakond, vöönditeks jagatud ja reguleeritud.”

Need sildid on olnud igapäevasteks meenutusteks kahest viisist, kuidas ma olen oma kristlikku elu kogenud. Usutee alguses vaatasin ma kristlikku eluviisi kui kuuletumist pikale reeglite nimekirjale, “vöönditeks jagatud ja reguleeritud elule”. Iga eksimuse korral täitis mind süütunne ja ma ei olnud kindel, kas Jumal ikka armastab mind. Reeglid muutusid hukkamõistupunktideks ja kõigi läbikukkumiste meenutusteks.

Usus küpsedes avastasin Jeesuse sõnad: “Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti”. Nüüd ma mõistan, et kristlus on suurepärane elukvaliteet, mis saadakse Jumalalt kingiks. Kui ma nüüd teen valesid valikuid või ei suuda olla Jumalale meelepärane, olen veendunud, et Jumal armastab mind sellegipoolest. Jumal reageerib mu läbikukkumistele pigem armu kui hukkamõistuga.

Oma igapäevases käimises Jumalaga ei ela ma enam elu, mis on “vöönditeks jagatud ja reguleeritud”. Rõõm on teada, et Kristuses “on kvaliteet esikohal”.