Avatud kätega
Lugege 1. Kuningate 17:8-16
Jeesus ütles talle: “Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!” Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik. (Matteuse 19:21-22)
Ühel veepinnal üles-alla kõikuvatest pelikanidest oli probleem. Tema ülanoka külge oli kinni jäänud kala.
Kollakaspruun lind tõstis pead, et kala oma kukrusse libistada, kuid kala libises piki nokka tema silmade poole. Pelikan langetas pea ja kala libises noka tipu poole, kuid mitte täielikult. Olles kummardunud, et kaitsta oma toitu teiste lindude eest, ei saanud pelikan lasta kalal täielikult maha libiseda. Pelikani pea käis üles-alla. Olles hõivatud selle ühe kala eest võitlemisest, jäi ta paljudest kaladest ilma. Meile valmistas see olukord nalja ja sellele võib tõmmata ka inimliku paralleeli.
Kas just nii ei käitunud noormees meie tänases kirjakohas? Kas ka meie ei tee nii? Olles hõivatud võitlusest võimu, prestiiþi või vara pärast, võime millestki paremast ilma jääda. Selle tõe avastas lesknaine, kes jagas Eelijaga oma viimast suutäit: kui anname ära selle, mida me peame õigusega enda omaks, siis oleme vabad saama palju paremat, mida Jumal pakub.
Kas just nii ei käitunud noormees meie tänases kirjakohas? Kas ka meie ei tee nii? Olles hõivatud võitlusest võimu, prestiiþi või vara pärast, võime millestki paremast ilma jääda. Selle tõe avastas lesknaine, kes jagas Eelijaga oma viimast suutäit: kui anname ära selle, mida me peame õigusega enda omaks, siis oleme vabad saama palju paremat, mida Jumal pakub.
Anne W. Anderson (Florida, USA)