Surmaga silmitsi seistes
Lugege Laul 18:1-7
Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. (Laul 18:7)
11. septembril 2001 muutus surm minu jaoks väga reaalseks. See polnud enam kauge tõenäosus, vaid mulle sai selgeks viimase hingetõmbe mõiste.
Terroristide rünnakud vapustasid meid kõiki. Juba üksainus lennukirööv, üksainus lennuõnnetus või üheainsa maja kokkuvarisemine oleksid olnud õudne ja traagiline. Kuid mitu lennukiröövi ja õnnetust muutsid selle, mis 11. septembril aset leidis, arusaamatuks. Me mitte ainult ei leinanud ohvreid, vaid paljud meist kartsid ka enda heaolu pärast.
Oled sa varem hirmu tundnud? Oled sa surmaga kokku puutunud või surmahirmu tundnud?
Kristlastena võime leida imelise kinnituse teadmises, et ükskord oleme igavesti Jumala käte vahel! Hirm võib anda meie elule põhjuse, see võib muuta meid erksaks ohu vastu. See võib samuti meenutada meile, et Jumal on meiega ja hirmu saab asendada rahuga. Kristuse tõttu võime hirmu tundmata seista silmitsi isegi surmaga.
Oled sa varem hirmu tundnud? Oled sa surmaga kokku puutunud või surmahirmu tundnud?
Kristlastena võime leida imelise kinnituse teadmises, et ükskord oleme igavesti Jumala käte vahel! Hirm võib anda meie elule põhjuse, see võib muuta meid erksaks ohu vastu. See võib samuti meenutada meile, et Jumal on meiega ja hirmu saab asendada rahuga. Kristuse tõttu võime hirmu tundmata seista silmitsi isegi surmaga.
Jimmy Wells (Georgia, USA)