Peitusemäng
Lugege Efesose 5:6-20
Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões. (Efesose 5:8-9)
Minu kaheaastase poja üks lemmiktegevusi on peitusemäng.
Ta istub mu ette maha, katab silmad kätega ja arvab, et see on suurepärane peidupaik. Laps usub, et kuna ta ise ei näe, siis on ta nähtamatu.
Selline mõtlemisviis on kaheaastasele tavaline. Kuid vanemad inimesed ei mõtle nii. Või siiski mõtlevad? Selle üle veidi mõtiskledes sain aru, et kui me äpardume Jumala ees, on ka meil samasugune suhtumine. Me usume, et kui meie patt ei ole nähtav, siis ei saa keegi sellest teada – ka mitte Jumal.
Sellegipoolest meenutab Pühakiri meile, et meie halvad teod ei ole Jumala eest varjul ja et me oleksime “lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud” (1. Korintose 14:20). Meie patud ei ole Jumala eest varjul. Kuid arm võib meid kinnitada ja tugevdada meie jõupingutustes elada sõnakuulelikkuses Jumala tahtele, elada nagu “valguse lapsed”.
Selline mõtlemisviis on kaheaastasele tavaline. Kuid vanemad inimesed ei mõtle nii. Või siiski mõtlevad? Selle üle veidi mõtiskledes sain aru, et kui me äpardume Jumala ees, on ka meil samasugune suhtumine. Me usume, et kui meie patt ei ole nähtav, siis ei saa keegi sellest teada – ka mitte Jumal.
Sellegipoolest meenutab Pühakiri meile, et meie halvad teod ei ole Jumala eest varjul ja et me oleksime “lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud” (1. Korintose 14:20). Meie patud ei ole Jumala eest varjul. Kuid arm võib meid kinnitada ja tugevdada meie jõupingutustes elada sõnakuulelikkuses Jumala tahtele, elada nagu “valguse lapsed”.
Elisa Guarjado de Jimenez (Tamaulipas, Mehhiko)