Minu eest palvetades!
Lugege Jaakobuse 5:13-18
Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest. (1. Timoteose 2:1)
Mu kolmas rasedus oli raske. Siis sattusin ma sünnitraumade tõttu meie haigla intensiivravi osakonda.
Minu juurde tuli haiglakaplan ja ütles, et ta palvetab mu tervenemise eest. See oli esimene kord, kui kuulsin, et keegi palvetab mu eest.
Olin hämmastunud. Keegi, keda ma isegi ei tunne, palvetab mu eest! Ja see oli ainult algus. Kui ma lõpuks intensiivpalatist välja sain, siis igal pool, kuhu ma läksin, rääkisid inimesed mulle, et nad palvetasid mu eest. Imeline oli teada, et nii palju inimesi, kellest mõnega ma polnud isegi iial kohtunud, hoolisid minust ja tegid mu eest eestpalveid.
Paar kuud pärast seda kogemust andsin ma oma elu Kristusele. See juhtus 25 aastat tagasi. Enne seda traumaatilist läbielamust olin ma väga harva palvetanud. Nüüd on igapäevane eestpalve mu palveelu oluline osa, sest ma pean ennast eestpalve elavaks tunnistuseks.
Olin hämmastunud. Keegi, keda ma isegi ei tunne, palvetab mu eest! Ja see oli ainult algus. Kui ma lõpuks intensiivpalatist välja sain, siis igal pool, kuhu ma läksin, rääkisid inimesed mulle, et nad palvetasid mu eest. Imeline oli teada, et nii palju inimesi, kellest mõnega ma polnud isegi iial kohtunud, hoolisid minust ja tegid mu eest eestpalveid.
Paar kuud pärast seda kogemust andsin ma oma elu Kristusele. See juhtus 25 aastat tagasi. Enne seda traumaatilist läbielamust olin ma väga harva palvetanud. Nüüd on igapäevane eestpalve mu palveelu oluline osa, sest ma pean ennast eestpalve elavaks tunnistuseks.
Linda E. Knight (Ontario, Kanada)