Kaastundevõistlus
Lugege Matteuse 5:14-16
Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Johannese 8:12)
Eile kohtusin ma endise töökaaslasega, keda ei olnud mõnda aega näinud. Pärast tervitamist pärisime, kuidas käsi käib.
Äkki tundus, nagu oleks alanud suur võistlus. Kordamööda loetlesime oma hädasid, tervisest rahaprobleemideni. Ükskõik, mille all üks kannatas, teise olukord oli hullem.
Lõpuks sai aeg otsa. Enne lahkumist hakkasin ma kutsuma seda meest erilisele teenistusele oma kirikus. Kuid ma ei suutnud. Sõnad jäid mulle kurku kinni ja äkki tundsin ma hukkamõistu.
Ma teadsin, et see mees ei ole usklik. Minu elus on aga Jeesuse Kristuse imeline valgus. Mu sõnadest ja tegudest oleks pidanud välja paistma usk ja rõõm, mis näitaksid sellele mehele, et mul on midagi erilist, mida ka tema vajab. Selle asemel olin ma kibedalt kurtnud oma olukorra üle ja ei pakkunud talle kaastunnet. Ma olin seda hoopis iseendale kaubelnud.
Ma olin tahtnud saada teise mehe kaastunde osaliseks ja siis jätta ta pimedusse kobama. Liiga hilja mõistsin, et ma poleks pidanud keskenduma oma hädadele; mul on ju Kristus! Ma oleksin pidanud näitama talle Kristuse valgust.
Lõpuks sai aeg otsa. Enne lahkumist hakkasin ma kutsuma seda meest erilisele teenistusele oma kirikus. Kuid ma ei suutnud. Sõnad jäid mulle kurku kinni ja äkki tundsin ma hukkamõistu.
Ma teadsin, et see mees ei ole usklik. Minu elus on aga Jeesuse Kristuse imeline valgus. Mu sõnadest ja tegudest oleks pidanud välja paistma usk ja rõõm, mis näitaksid sellele mehele, et mul on midagi erilist, mida ka tema vajab. Selle asemel olin ma kibedalt kurtnud oma olukorra üle ja ei pakkunud talle kaastunnet. Ma olin seda hoopis iseendale kaubelnud.
Ma olin tahtnud saada teise mehe kaastunde osaliseks ja siis jätta ta pimedusse kobama. Liiga hilja mõistsin, et ma poleks pidanud keskenduma oma hädadele; mul on ju Kristus! Ma oleksin pidanud näitama talle Kristuse valgust.
Jean-Luc James (Tennessee, USA)