Armastuses kasvades
Lugege 1. Johannese 4:7-12
Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1. Johannese 4:11-12)
Kassapidaja ei vaadanud mulle otsa. Ma ootasin, et ta tervitaks mind, kuid ta ei teinud seda kunagi.
Otsusekindlalt avasin ma vestluse: “Tere.” Ei mingit vastust. “Kuidas teil täna läheb?” jätkasin ma.
Lõpuks sosistas ta vaiksel häälel: “Tegelikult olen omadega üsna läbi.” Ta sõnad üllatasid mind ja ma jäin vait. Ma olin arvanud, et ta on ebasõbralik, mitte murtud südamega. Hämmastunult ei osanud ma talle midagi öelda. Mulle ei meenunud ühtki julgustavat sõna.
Tol ööl tunnistasin ma Jumalale oma jahmatust: “Kallis Issand, palun anna mulle andeks. Sa asetasid mu teele inimese, kes vajas lahket sõna, ja ma ei osanud talle midagi öelda. Ma soovin, et saaksin selle päeva tagasi ja suudaksin paremini käituda.”
Kui sageli leiame end sellises olukorras! Me oleksime võinud aidata, kuid jäime vait või jätsime tegutsemata. Õnneks annab Jumal meile andeks ja pakub meile uusi võimalusi armastust väljendada. Järgmine kord, kui ma puutun kokku abivajajaga, tahan ma vähemalt pakkuda palvet. Kahetsused eilse pärast võivad kannustada meid täna lahendama probleemi Kristuse eeskuju kohaselt. Kui me püüame paremaks muutuda, siis kasvame oma võimes väljendada Jumala armastust. Seda tehes teenime Jumalat.
Lõpuks sosistas ta vaiksel häälel: “Tegelikult olen omadega üsna läbi.” Ta sõnad üllatasid mind ja ma jäin vait. Ma olin arvanud, et ta on ebasõbralik, mitte murtud südamega. Hämmastunult ei osanud ma talle midagi öelda. Mulle ei meenunud ühtki julgustavat sõna.
Tol ööl tunnistasin ma Jumalale oma jahmatust: “Kallis Issand, palun anna mulle andeks. Sa asetasid mu teele inimese, kes vajas lahket sõna, ja ma ei osanud talle midagi öelda. Ma soovin, et saaksin selle päeva tagasi ja suudaksin paremini käituda.”
Kui sageli leiame end sellises olukorras! Me oleksime võinud aidata, kuid jäime vait või jätsime tegutsemata. Õnneks annab Jumal meile andeks ja pakub meile uusi võimalusi armastust väljendada. Järgmine kord, kui ma puutun kokku abivajajaga, tahan ma vähemalt pakkuda palvet. Kahetsused eilse pärast võivad kannustada meid täna lahendama probleemi Kristuse eeskuju kohaselt. Kui me püüame paremaks muutuda, siis kasvame oma võimes väljendada Jumala armastust. Seda tehes teenime Jumalat.
Deanna Himelick (Florida, USA)