Üksindus
Lugege Jaakobuse 1:22-27
Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata. (Jaakobuse 1:27)
Mõni päev tagasi kohtasin ma toidupoes naist, kes on olnud meie kristliku raamatukaupluse sagedane külaline.
“Teie olete see naine, kes ostis nii palju kokaraamatuid,” tervitasin ma teda.
“Nüüd, kui ma olen kokaametist pensionile jäänud,” ütles ta, “olen ma kõik need raamatud keldrisse viinud.” Temaga vesteldes sain teada, et ta abikaasa on surnud ja ta on täiesti üksi. “Mul ei ole mitte kedagi,” ütles ta.
“Kindlasti tunnete ennast väga üksi,” tundsin ma talle kaasa.
“Mõnikord ma imestan, miks telefon üldse ei helise. Mul ei ole mitte kellegagi rääkida.”
“Ma helistan teile,” lubasin ma.
“Küll oleks tore.”
Naine igatses sõbraliku hääle järele. Nädal hiljem täitsin ma oma lubaduse helistada ja ütlesin, et ta võib mulle alati helistada, kui tahab kellegagi rääkida. Ma palvetan, et ta võiks tunda Jumala kohalolu oma sõprades ja kogeda meie Lunastaja lohutavat kaaslust, kes tõotab, et ta ei jäta meid kunagi maha.
“Nüüd, kui ma olen kokaametist pensionile jäänud,” ütles ta, “olen ma kõik need raamatud keldrisse viinud.” Temaga vesteldes sain teada, et ta abikaasa on surnud ja ta on täiesti üksi. “Mul ei ole mitte kedagi,” ütles ta.
“Kindlasti tunnete ennast väga üksi,” tundsin ma talle kaasa.
“Mõnikord ma imestan, miks telefon üldse ei helise. Mul ei ole mitte kellegagi rääkida.”
“Ma helistan teile,” lubasin ma.
“Küll oleks tore.”
Naine igatses sõbraliku hääle järele. Nädal hiljem täitsin ma oma lubaduse helistada ja ütlesin, et ta võib mulle alati helistada, kui tahab kellegagi rääkida. Ma palvetan, et ta võiks tunda Jumala kohalolu oma sõprades ja kogeda meie Lunastaja lohutavat kaaslust, kes tõotab, et ta ei jäta meid kunagi maha.
Margaret Freeman (Iowa, USA)