Jeesus armastab mind

Kui James oli kolmeaastane, oli ta mu semu. Ta oli alati energiline ja entusiastlik. Kui ta rääkis, ei suutnud ta suu kuidagi sõnu piisavalt kiiresti moodustada ning ta käed ja jalad olid pidevas liikumises. Ülistuse ajal meeldis Jamesile mu süles istuda. Me laulsime koos entusiastlikult ja palve ajal tundsin ma poisi sooja hingust oma näol, kui ta kontrollis, kas mu silmad on ikka suletud.

Kõigist parem oli päev, kui James võttis mu näo oma käte vahele, tõmbas mind lähemale, vaatas mulle silma sisse ja ütles: “Sa armastad mind!” Ta sõnad tabasid mind nagu telliskivi. Millist imelist kriteeriumi ta kasutas väljendamaks, et ta oli mind oma sõbraks valinud! James oli mind valinud sellepärast, et ta teadis, et mina olin teda enne armastanud. Ma olin kasutanud oma Issanda nõuannet ja võtnud lapse vastu tema nimel ning see laps omakorda aitas mul palju isiklikumal viisil näha Johannese sõnu 1. Johannese 4:19. Minu arusaamine Jumala armastusest minu vastu ja minu armastus Jumala vastu on muutunud palju sügavamaks, sest kolmeaastase lapse lihtsate sõnade tõttu kogesin ma seda uuesti!