Jutlustamine ja palvetamine
Lugege Joosua 1:1-9
Sest maa saab täis Issanda au tundmist – otsekui veed katavad merepõhja. (Habakuki 2:14)
Mõni aasta tagasi tegin ma piiskopina oma esimese reisi mööda Kuuba saart.
Me otsustasime külastada idaosas asuvaid linnu, kuhu me ei olnud rajanud veel ühtki kirikut. Nendesse kohtadesse jõudes tervitasime linnaelanikke ja kõndisime mööda tänavaid. Sellal kui tolm kogunes me jalanõudele, palvetasime Joosua 1:3 salmi: “Kõik paigad, kuhu te jalatald astub, annan ma teile, nagu ma Moosesele olen öelnud.”
Kolm aastat hiljem sõitsin ma läbi ühest linnast, mida me tookord külastasime. Mulle lähenes üks mees, nägu naerul, ja ütles: “Jumal õnnistagu sind, piiskop.”
Ma küsisin: “Mu poeg, kes sa oled?”
Ta vastas: “Ma olen siinse metodisti kiriku misjonär ja mõne tunni pärast algab meil jumalateenistus.” Ma mõistsin, et see on üks meie varasema ja paljude teiste külaskäikude õnnistustest. Igas paigas, mida me tookord külastasime, me jutlustasime ja palvetasime. Nüüd kuulen ma sageli, et selles piirkonnas on uus kogudus. Igal pool, kuhu me läheme teenima, jutlustama ja palvetama, on Jumal meiega.
Kolm aastat hiljem sõitsin ma läbi ühest linnast, mida me tookord külastasime. Mulle lähenes üks mees, nägu naerul, ja ütles: “Jumal õnnistagu sind, piiskop.”
Ma küsisin: “Mu poeg, kes sa oled?”
Ta vastas: “Ma olen siinse metodisti kiriku misjonär ja mõne tunni pärast algab meil jumalateenistus.” Ma mõistsin, et see on üks meie varasema ja paljude teiste külaskäikude õnnistustest. Igas paigas, mida me tookord külastasime, me jutlustasime ja palvetasime. Nüüd kuulen ma sageli, et selles piirkonnas on uus kogudus. Igal pool, kuhu me läheme teenima, jutlustama ja palvetama, on Jumal meiega.
Piiskop Ricardo Pereira (Havanna, Kuuba)