Kuidas läheb?

Ma kõnnin ja möödun ühest tuttavast. “Tere, kuidas läheb?” ütlen ma. Ta naeratab ja noogutab, kuid me mõlemad jätkame oma teed. Tänapäeval on “Kuidas läheb?” muutunud pigem teretuseks kui küsimuseks. Kui sageli ma peatun, et saada vastust? Tegelikult on see muutunud nii rutiinseks, et vastus on tavaliselt “Hästi.” Ma tean, et on olnud kordi, kui mul kindlalt ei ole kõik “hästi”, kuid olen vastanud nii lihtsalt sellepärast, et sellist vastust oodati. Tegelikult me ju ei ootagi vastust, ega? Kes siis tahab kuulda teiste muredest? Enamasti ei ole meil aega, et kuulata; me oleme hõivatud, peaaegu alati on meil kiire. Sisuliselt on inimesed unustatud ja neid välditakse.

Ma teen teadlikult jõupingutusi, et peatuda ja tegelikult inimestega rääkida. Püüan meeles pidada, et inimesed on tähtsamad kui päevaplaanist kinnipidamine või pooleliolevate ülesannete täitmine. Jumal tahab alati teada, kuidas meil läheb ja Jumal kuulab alati, kui me talle oma tunded teatavaks teeme. Ma arvan, et Jumal tahab, et meiegi teistele sama teeksime. Kui sa siis järgmine kord küsid kelleltki: “Kuidas läheb?”, siis kuula vastust ja reageeri viisil, mis näitab üles Jumala armastust.