Valesti süüdistatud
Lugege Matteuse 7:1-5
Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu. (Koguja 7:20)
Hiljuti süüdistati mind valesti teos, mis pani võõra inimese minu peale kontrollimatus vihas roppude sõnadega karjuma.
Minu esimene impulss oli talle enesekaitseks vastu karjuda. Selle asemel sõitsin ma koju, tulvil viha ja ärritust, mis lõpuks põhjustas depressiooni.
Ma mõtisklesin võõra tegude võimalike põhjuste üle: võib-olla kaotas ta tol päeval töökoha või sai halva sõnumi oma tervise kohta; võib-olla purunes ta abielu. Siis küsisin endalt: “Kui tihti olen ma ise kedagi valesti süüdistanud? Kui ma mõistan kellegi üle kohut või räägin edasi pahatahtliku kuulujutu, kas ma siis ei “süüdista valesti”?” Piibel õpetab meile, et ma olen sama palju süüdi nagu too mees, kes mind ebaõiglaselt süüdistas.
Olles palunud Jumalalt andeks oma pattude pärast, tundsin kaastunnet oma süüdistaja vastu. Kui ma aga palusin talt juhtimist ja lohutust, siis tundsin Jumala rahu.
Ma mõtisklesin võõra tegude võimalike põhjuste üle: võib-olla kaotas ta tol päeval töökoha või sai halva sõnumi oma tervise kohta; võib-olla purunes ta abielu. Siis küsisin endalt: “Kui tihti olen ma ise kedagi valesti süüdistanud? Kui ma mõistan kellegi üle kohut või räägin edasi pahatahtliku kuulujutu, kas ma siis ei “süüdista valesti”?” Piibel õpetab meile, et ma olen sama palju süüdi nagu too mees, kes mind ebaõiglaselt süüdistas.
Olles palunud Jumalalt andeks oma pattude pärast, tundsin kaastunnet oma süüdistaja vastu. Kui ma aga palusin talt juhtimist ja lohutust, siis tundsin Jumala rahu.
Ruth C. Hodges (California, USA)