Kui Jumal vaikib

Kui mu abielu lahutati, olin Jumala peale vihane. Kuidas lasi Jumal juhtuda seda mulle, ustavale sulasele! Ma palvetan, loen piiblit ja teen kogudusetööd. Kas sellest ei piisa garanteerimaks, et minuga selliseid asju ei juhtuks?

Nende vihaste kuude ajal ei kuulnud ma Jumalat. Ma nutsin, karjusin ja Jumal oli ikkagi vait.

Lõpuks muutus vaikimine kutseks otsida Jumalat. Ma uurisin pühakirja. Ma kaevasin sügavamalt, hakkasin uuesti kirikus käima ja piiblitundidest osa võtma. Kolm aastat hiljem vabanesin ma oma kibedusest ja mu lähedane osadus Jumalaga taastus. Vaikuse ajal olin ma kaevunud sügavamalt õpingutesse ning kogesin Jumalat enda lähedal. Selle läbielamuse ajal olin ma õppinud paremini piiblit tundma. Kui mulle tundus, et Jumal on minust ära pööranud, siis pöörasin sellele kohe tähelepanu.

Kuigi Jumal võib vaikida, on ta alati kohal. Jumal tunneb meid ja kannab meie eest hoolt isegi siis, kui me tema häält ei kuule. Lõpuks sain aru, et Jumal, kelle vastu ma oma viha suunasin, on see, kes armastab mind tingimusteta.