Vanaema usk

Matusetalitus jätkus ja pastor hakkas sõnaohtralt rääkima inimesest, keda mina tundsin lihtsalt kui “vanaema”. Me tundsime teravalt tema puudumist juba ülistuslaulude ajal, sest neid lauldi ilma ta tuttavate ülikõrgete nootideta. Pastor hakkas kõnelema vanaema viimastest elupäevadest ning sellest, kui väga ta armastas oma perekonda ja palvetas oma pereliikmete ja kõigi väikelinna elanike eest. Pastor ütles: “Kui ta sind tundis, siis tõenäoliselt ta ka palvetas su eest.”

Kõige rohkem aga puudutas mind pastori kommentaar seoses vanaema pereliikmetega: “Kui oleks olnud võimalik, siis oleks ta teie eest Kristuse vastu võtnud.” Vanaema teadis, mis on tähtis, isegi kui ta ei saanud sundida inimesi isiklikku osadusse Kristusega. Nagu suured usukangelased Heebrea 11. peatükis, tegi vanaema lihtsalt seda, mida ta pidas parimaks, palvetades inimeste eest, kellega ta kohtus, ja näidates nende vastu üles oma armastust. Ta armastas Jumalat ja ei kartnud jagada teistega Jumala armastust.

Sageli unustame, et Piibli usukangelased olid samasugused inimesed nagu sina ja mina. Kuigi me usk võib olla väike, kuuleb Jumal me palveid ja näeb me armastustegusid. Siis suurendab Issanda jumalik puudutus kõige väge, mida me usus teeme.