Isehakanud ülemused

Igaüks võib olla “isehakanud ülemus”, kes on valmis korraldusi jagama, kuid ei taha ise tööd teha. Ma nägin, kuidas üliõpilaslinnaku töömees kaevas kraavi, nägu higist nõretamas, ning temast möödus särki ja lipsu kandev õppejõud. Ta andis töömehele ulatuslikke juhtnööre, rõhutatult käsi liigutades, kuigi töömees ei allunud talle. Tööline peatas töö, vaatas ärritunult taeva poole, ulatas labida jahmunud õppejõule ja jalutas minema.

Paljud meist oskavad korraldusi anda, kuid ei saa ise tööga hakkama. Nii olid ka Jeesuse jüngrid. “Jeesus,” ütlesid nad, “inimesed on näljased.”

Kuidas aga vastas Jeesus? Ta ütles: “Andke teie neile süüa!”

Nende vabandused olid nagu meiegi omad, kui me näeme häda: väljakutse on liiga suur; meil ei ole vahendeid; see pole meie kohustus; see vähene, mida me teha suudame, on tühine. Kuid Jeesus ütles selgesti: “Toitke neid.” Jüngrid asusid tööle ja nende üllatuseks jätkus kõikidele süüa.

Igaüks võib näha häda. Ja Jumala abiga saab igaüks teha midagi, et puuduses olijaid aidata. Järgmine kord, kui sina ja mina märkame häda, võime endalt küsida, kas Jumal peaks andma meile ülesande. Ja me võime teha seda, mida Jumal käsib.