Kaldaäärne kivi
Lugege Laul 95:1-5
Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin. (Laul 94:22)
Minu kodumaal Sierra Leones kutsutakse usaldusväärset inimest, kellele saab igas olukorras loota, “kaldaäärseks kiviks”.
Jõgede ääres olevaid kive kasutatakse pesupesemiseks. Noorukipõlves ruttasime, et olla esimesed kivi juures, mis kõige kiiremini mustuse eemaldas. Pesu pestes leotasin ma kõigepealt riideid vees, siis laotasin need kivi peale ja hõõrusin nendele leeliselist seepi. (Riiete puhtus sõltus leelise kangusest.) Järgmisena kolkisin ma neid kivi peal, sest mustust oli üsna raske eemaldada. Siis ma loputasin riided ja lasin neil kuuma troopikapäikese käes kuivada.
Kivid pakuvad ka puhkepaika jõe ääres väsinud ränduritele, kes kõnnivad pikki vahemaid külast külla. Enne raskele matkale asumist istuvad nad nendel kividel, joovad jõest vett ja leotavad valutavaid jalgu.
Kristus on nagu kaldaäärne kivi. Ta peseb ära meie patumustuse verega, mis meid puhastab: sest kuigi meie “patud on helepunased, saavad need lumivalgeks” (Jesaja 1:18). Tema on meie puhkepaik.
Kivid pakuvad ka puhkepaika jõe ääres väsinud ränduritele, kes kõnnivad pikki vahemaid külast külla. Enne raskele matkale asumist istuvad nad nendel kividel, joovad jõest vett ja leotavad valutavaid jalgu.
Kristus on nagu kaldaäärne kivi. Ta peseb ära meie patumustuse verega, mis meid puhastab: sest kuigi meie “patud on helepunased, saavad need lumivalgeks” (Jesaja 1:18). Tema on meie puhkepaik.
Zaina Renner (Sierra Leone, Lääne-Aafrika)