Usu õppetund

Kui ma õppisin kolledþi esimesel kursusel, oli mul raskusi põhiainete valikuga. Ühel päeval läksin ma oma muredest ja segadusest rääkima majandusõppejõu Dr. Gottfriediga. Ta istus vaikselt ja kuulas, mis ma rääkisin. Kui ma olin lõpetanud, toetus ta üle laua ettepoole ja ütles lihtsalt: “Kas teate, mis teie probleem on, Nicole? Te püüate kontrollida oma elu, laske Jumalal seda kontrollida.” Ma olin ðokeeritud. Ma olin läinud ta juurde, et saada juhendamist, mitte vaimulikke nõuandeid. Mitu kuud hiljem, olles palju palvetanud, otsustasin ma valida ajaloo ja mu südamesse tuli rahu.

Tagasi vaadates näen nüüd, et Jumal tegutses mu akadeemilise segaduse ajal. Ma usun, et Jumal kasutas mu õppejõudu, et ma pööraksin oma tähelepanu Jumalale, teda usaldaksin ja teeksin nii õige otsuse. Kuigi õpingud ei määra mu tulevikku, kujundas valitud õppeaine positiivselt mu elu ja teeb seda ka praegu.

Kui me Dr. Gottfieldiga vestlesime, et teadnud ma, mis on tulevikul minu jaoks plaanis. Ma ei tea ka praegu. Kuid ta õpetas mulle, et ma võin kogu südamest uskuda Jumalasse, sest Jumal “teeb mu teeraja tasaseks.” See ootamatu usuõppetund oli tähtsaim, mida õppejõud mulle õpetas.