Karmid sõnad
Lugege Luuka 6:37-42
Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! (Luuka 6:37)
Mu ema on kuuekümne viie aastane. Iga päev askeldab ta ringi, tehes kodutöid, alates pesupesemisest ja koristamisest ning lõpetades perele söögitegemisega.
Ühel päeval pillas ta mikserit pestes selle kogemata maha ja plastmassist kest pragunes. Seda ei saanud enam kasutada. Ma olin ta peale vihane, sest kasutasin mikserit iga päev. Mul tuli uue ostmiseks raha kulutada. Ilma mõtlemata riidlesin ma emaga ta hooletuse pärast, mu sõnad olid karmid.
Tollel õhtul enne magamaminekut rääkis Jumal minuga, kui ma Piiblit lugesin. Sõnum oli järgmine: “Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke ka neile!” (Luuka 6:31). Liiga sageli oleme valmis kellegi üle kohut mõistma. Miks ei võiks me selle asemel vaadata neid kaastunde ja lahkuse silmade läbi, nagu tegi Kristus? Kristus vaatas alati inimesi kaastundega – ja teeb seda ka praegu.
Mind täitsid patukahetsus ja süümepiin selle pärast, kuidas ma olin oma ema kohelnud. Ma palusin Jumalalt andeks. Siis läksin ma ema tuppa, kallistasin teda ja palusin tema käest andeks, et olin ta peale karjunud. Ka tema andis mulle andeks.
Tollel õhtul enne magamaminekut rääkis Jumal minuga, kui ma Piiblit lugesin. Sõnum oli järgmine: “Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke ka neile!” (Luuka 6:31). Liiga sageli oleme valmis kellegi üle kohut mõistma. Miks ei võiks me selle asemel vaadata neid kaastunde ja lahkuse silmade läbi, nagu tegi Kristus? Kristus vaatas alati inimesi kaastundega – ja teeb seda ka praegu.
Mind täitsid patukahetsus ja süümepiin selle pärast, kuidas ma olin oma ema kohelnud. Ma palusin Jumalalt andeks. Siis läksin ma ema tuppa, kallistasin teda ja palusin tema käest andeks, et olin ta peale karjunud. Ka tema andis mulle andeks.
Agnes Lim (Singapur)