Tähtede vaatleja
Lugege Laul 19:1-5
Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. (Laul 19:2-3)
Kui ma olin poisike, ronisin ma ühel suveööl meie maja katusele tähti vaatama.
Kõrgel katuseserval, mis oli kuumast suve-päevast veel kergelt soe, tundsin ma, et olin tähtedele lähemal ja nägin neid paremini kui maa pealt. Öötaevas võlus mind. Lõpmatu ja saladuslikuna äratas see mu uudishimu ja imetluse: “Kus elab Jumal? Kas ma näen teda?”
Ma teadsin vähe sellest, et taevatähed rääkisid mu südame vastu nende endi häälega. Ma mõistsin seda siis, kui sain vanemaks ja lugesin Laulu 19:2-5 sõnu. Tähtede sädelev tants köitis täielikult mu tähelepanu, sest nad ülistasid oma loojat. Sellest ajast peale olen hakanud aru saama, et loodu hüüab inimkonna poole häälega, mis on täiesti mõistetav kõikidele inimestele. Me saame sellest häälest aru, sest meil on ühine looja. Vastates Jumala kutsele olla temaga osaduses peame meiegi selle ülistuskooriga ühinema.
Ma teadsin vähe sellest, et taevatähed rääkisid mu südame vastu nende endi häälega. Ma mõistsin seda siis, kui sain vanemaks ja lugesin Laulu 19:2-5 sõnu. Tähtede sädelev tants köitis täielikult mu tähelepanu, sest nad ülistasid oma loojat. Sellest ajast peale olen hakanud aru saama, et loodu hüüab inimkonna poole häälega, mis on täiesti mõistetav kõikidele inimestele. Me saame sellest häälest aru, sest meil on ühine looja. Vastates Jumala kutsele olla temaga osaduses peame meiegi selle ülistuskooriga ühinema.
Mark Beaird (Alabama, USA)