Vanemate pattude pärast
Lugege Hesekieli 18:1-4 ja Hesekieli 18:Hesekieli 18:19-32
Hing, kes teeb pattu, peab surema! Poeg ei kanna isa süüd ja isa ei kanna poja süüd: õige peale tulgu tema õigus ja õela peale tema õelus! (Hesekieli 18:20)
Mu isa suri 1984. aastal, olles bussi alla jäänud. Kaks nädalat hiljem suri ka mu onu, kes sai mootorrattalt löögi.
Nende sündmuste pärast tegi enamik mu sugulasi järelduse, et neid karistati vanemate pattude pärast. Neid hakkas painama 2. Moosese 20:5: “Sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni.” Nad unustasid ülejäänud osa sellest salmist, mis ütleb, et Jumala arm ja halastus laienevad palju kaugemale kui patu mõjud.
Hesekieli 18:2-3 lohutab inimesi, kuulutades, et iga inimene vastutab Jumala ees. Ütlust “Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad” ei tohtinud enam Iisraelis kasutada.
Kristlased elavad Jumala armu, usu ja Jumala Sõna abil. Me ei pea elama ei iseenda ega kellegi teise mineviku varjus. Kõik me patud on koos Jeesusega Kolgatal risti külge naelutatud. Igaühel, kes usub Jeesusesse ning võtab ta vastu oma Issandaks ja Lunastajaks, on igavene elu ja vabadus patukaristusest.
Hesekieli 18:2-3 lohutab inimesi, kuulutades, et iga inimene vastutab Jumala ees. Ütlust “Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad” ei tohtinud enam Iisraelis kasutada.
Kristlased elavad Jumala armu, usu ja Jumala Sõna abil. Me ei pea elama ei iseenda ega kellegi teise mineviku varjus. Kõik me patud on koos Jeesusega Kolgatal risti külge naelutatud. Igaühel, kes usub Jeesusesse ning võtab ta vastu oma Issandaks ja Lunastajaks, on igavene elu ja vabadus patukaristusest.
Steef Sahetapy Engel (Jakarta, Indoneesia)