Kodu poole minejad
Lugege Jeremija 31:7-9
Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga. (Jeremija 31:3)
Ma jälgisin imestusega, kuidas tohutu suur lõhe püüdis Alaskas Ketchikanis tungida ülespoole mööda rändrahnudega ülepuistatud, jääkülma mägioja.
See võimas kala oli teel koju, naastes oma alguse paika, kus ta saaks oma marja kudeda ja surra. Ma imetlesin saladust, kuidas lõhedesse on sündides tembeldatud nende sünnikoha lõhnad, temperatuur ja vaated ning kuidas nad peavad kojujõudmiseks takistusi ületama.
Sellest mõtiskledes hakkasin mõtlema sellele, kuidas ka minusse on tembeldatud mu kodu vaated ja helid. Lapsena istusin ma ema süles, kui ta luges mulle Vana Testamendi lugusid ning Jeesuse elust ja tema päästvat armust. Kuigi ma olin väike laps, tundsin oma elus Jumala kohaolu.
Kogu elu olen ma kogenud usu mõõnu ja tõuse, kui ma aga tagasi vaatan, siis näen kindlat edasiliikumist kodu poole. Ühel päeval jõuan ma nagu lõhe oma teekonna lõppu ja leian puhkamispaiga Jumalas, oma olemasolu algpunktis.
Sellest mõtiskledes hakkasin mõtlema sellele, kuidas ka minusse on tembeldatud mu kodu vaated ja helid. Lapsena istusin ma ema süles, kui ta luges mulle Vana Testamendi lugusid ning Jeesuse elust ja tema päästvat armust. Kuigi ma olin väike laps, tundsin oma elus Jumala kohaolu.
Kogu elu olen ma kogenud usu mõõnu ja tõuse, kui ma aga tagasi vaatan, siis näen kindlat edasiliikumist kodu poole. Ühel päeval jõuan ma nagu lõhe oma teekonna lõppu ja leian puhkamispaiga Jumalas, oma olemasolu algpunktis.
Marilyn Smith (Missouri, USA)