Kutsikas
Lugege Matteuse 22:34-40
Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist. (Luuka 4:18)
Väike poiss, keda ma tunnen sellest ajast peale, kui ta oli pooleteise aastane, on mulle väga kalliks saanud.
Ma kohtasin teda, kui ta pandi kasuperesse. Poisil oli ninaluu murdunud ja jalgadel sigaretipõletuse jäljed, sest vanaisa kohtles teda halvasti.
Nüüd, kui ta on viieaastane, otsustasid kasuvanemad kinkida talle kutsika. Ühel päeval palusid nad, et ma viiksin kutsika loomaarsti juurde ja poiss küsis, kas ta võib kaasa tulla. Kui me lahkuma hakkasime, hakkas arsti juurde jäetud kutsikas kurvalt ulguma. Ja siis uuesti. Ta nuttis ja püüdis puuri sisse auku kaevata, et välja pääseda. Poiss tormas tagasi oma lemmiklooma juurde.
Poisike, kes oli esimesed kaheksateist elukuud kogenud hooletussejätmist ja halba kohtlemist, viha ja vägivalda, oli põlvili puuri ees ja silitas kutsika kõrva, öeldes: “Ära muretse, Susie. Ma olen siin, sest ma armastan sind.”
Ikka ja jälle mõtlesin ma sellele hetkele. Hiljem sai mulle selgeks, et kui me võtame armastusega kellegi käe, kes kannatab – narkomaanide ja alkohoolikute, vaeste ja haigete, vangide ja üksildaste – selle inimese käe meie ühiskonnas, kellel on vaja kogeda Jumala armastust ja kaastunnet ning talle ausalt öelda: “Ära muretse. Ma olen siin, sest ma armastan sind,” siis hakkame tõeliselt teenima Jeesust Kristust.
Nüüd, kui ta on viieaastane, otsustasid kasuvanemad kinkida talle kutsika. Ühel päeval palusid nad, et ma viiksin kutsika loomaarsti juurde ja poiss küsis, kas ta võib kaasa tulla. Kui me lahkuma hakkasime, hakkas arsti juurde jäetud kutsikas kurvalt ulguma. Ja siis uuesti. Ta nuttis ja püüdis puuri sisse auku kaevata, et välja pääseda. Poiss tormas tagasi oma lemmiklooma juurde.
Poisike, kes oli esimesed kaheksateist elukuud kogenud hooletussejätmist ja halba kohtlemist, viha ja vägivalda, oli põlvili puuri ees ja silitas kutsika kõrva, öeldes: “Ära muretse, Susie. Ma olen siin, sest ma armastan sind.”
Ikka ja jälle mõtlesin ma sellele hetkele. Hiljem sai mulle selgeks, et kui me võtame armastusega kellegi käe, kes kannatab – narkomaanide ja alkohoolikute, vaeste ja haigete, vangide ja üksildaste – selle inimese käe meie ühiskonnas, kellel on vaja kogeda Jumala armastust ja kaastunnet ning talle ausalt öelda: “Ära muretse. Ma olen siin, sest ma armastan sind,” siis hakkame tõeliselt teenima Jeesust Kristust.
Meri Whitaker (Oklahoma, USA)