Kuidas ma suren?
Lugege Rooma 14:7-9
Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas… Nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa. (Ilmutuse 14:13)
Kaplanina olen ma jutlustanud paljudel matustel ja viinud läbi leinast paranemise kursusi kohalikus matusemajas.
Mul on iga päev meeles, et ka mina suren kord, tõenäoliselt varsti. Mu surmamõtted on sellest, kuidas ma suren ja reageerin tundmatusele. Ma loodan, et surmaga saan anda tunnistuse oma usust Jumala armusse.
Üks kallis kristlasest sõber rääkis mulle hiljuti, et tal seisab ees südameoperatsioon, mille puhul on väga väike võimalus ellu jääda. Ta ütles rahulikult: “Kui ma suren operatsioonilaual, siis lähen elama Jumala juurde. Kui ma operatsiooni üle elan, siis lähen elama tütre juurde. Mõlemad variandid on toredad.”
Me võime olla kindlad, et Jumal on me viimastel elupäevadel meiega. “Mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni” (Matteuse 28:20) on tõotus igaks päevaks ja samuti tõotus me surmahetkedeks.
Üks kallis kristlasest sõber rääkis mulle hiljuti, et tal seisab ees südameoperatsioon, mille puhul on väga väike võimalus ellu jääda. Ta ütles rahulikult: “Kui ma suren operatsioonilaual, siis lähen elama Jumala juurde. Kui ma operatsiooni üle elan, siis lähen elama tütre juurde. Mõlemad variandid on toredad.”
Me võime olla kindlad, et Jumal on me viimastel elupäevadel meiega. “Mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni” (Matteuse 28:20) on tõotus igaks päevaks ja samuti tõotus me surmahetkedeks.
Jack E. Albright (Kansas, USA)