Kas kuulsus ja au?

Usujuhtide viga Jeesuse eluajal oli nende soov tunnustuse ja austuse järele. Nad tegid heategusid selleks, et teised seda märkaksid. Nad seisid tänavanurgal ja palvetasid valjusti. Nad tõid templis avalikult ohvreid. Nende rõivad ja rikkalikud kaunistused näitasid, et nad on usujuhid.

Kas keegi meie hulgast on süüdi samasugustes motiivides? Võib-olla peaksime oma argitegusid lähemalt vaatama? Kogu meie aususe juures on paljudes me igapäevategudes rohkem jumalakartmatust ja soovi ise silma paista. Meile meeldib olla austatud heategude pärast isegi sellel määral, et mõnikord me räägime nendest teistele. Kui paljud meie annetused on tehtud selleks, et tuua tunnustust? Kas vabatahtlikuna töötades ootame teiste lugupidamist? Kas maailm peab teadma, et ma aitasin kedagi möödunud nädalal?

Kristus tahab, et me teeksime heategusid ilma heakskiitu ja au otsimata. Piisab, kui teeme midagi selle enda pärast. Jeesus ütles, et Jumal, kes näeb kõike, kiidab me heateod heaks. See on ainus tasu, mida vajame.