Las see paistab

Ühel õhtul läksin ma oma juhtkoera Elkoga jalutama. Kuigi ma olen pime, teadsin, et enne kui me koju jõuame, läheb hämaraks. Kuid me jätkasime jalutuskäiku. Me jõudsime ristteele ja meid nägev autojuht lausus: “Teie juhtkoer on selle helkiva ribaga rihma küljes väga hästi nähtav!” Ma olin temaga nõus ja siis tegin samasuguse kommentaari oma jope kohta, mis oli samuti helkivast materjalist, et inimesed võiksid mind pimedas näha.

Hiljem mõtlesin ma, kuidas see illustreerib seda, et kristlastena peame peegeldama Kristust oma eluga. Kui inimesed meid näevad, kas nad näevad siis Kristuse armastust? Kas nad näevad, et me tunneme teda kui oma Issandat ja Päästjat? Kas nad saavad meid tundes teada, et Issandasse uskudes võivad nad saada oma pattudest puhtaks ja omandada uue elu?

Me oleme kutsutud laskma oma valgusel paista maailmas, mis on täidetud pimedusega. Kui teised näevad me sõnades ja tegudes paistmas Jumala armastuse ja õigluse valgust, siis saavad nad teada, et me oleme tõepoolest Jeesuse Kristuse järgijad.