Püüdlus vaikse poole
Lugege Laul 131
Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! (Kolossa 3:15)
Kui ma oma koeraga hallil, pilvisel päeval jalutamas käisin, mõtlesin sellele, kui sageli ma tõrgun jalutama minemast, sest see katkestab tööd, mida ma kavatsen lõpetada.
Tol päeval leidsin jälle, et kui ma Jumalaga vestlesin, vaigistas jalutuskäik mu rahutut meelt ja tõi tagasi sisemise rahutunde.
Paulus meenutas Kirjas tessalooniklastele, et nad otsiksid vaikset elu isegi siis, kui töötavad ja teisi teenivad. 131. Laul võrdleb rahulikku, vaikset hinge võõrutatud lapsega ema juures. See on rahu tundva lapse kujund, sest laps saab usaldada, et ema rahuldab ta vajadused.
Sageli unustan ma vajaduse otsida rahu ja vaikust. Kuigi ma saan mõistusega aru, et vaikne elu, mida ma tahan, ei tähenda lihtsalt tegevusetust, leian ma ikka, et tunnen end seesmiselt süüdi, kui võtan aega, et oma hinge vaigistada. Mõtisklemine ja Jumalaga rääkimine toovad mind tagasi sisemise rahu juurde, mis võimaldab mind töötada ja viljakamalt teenida.
Paulus meenutas Kirjas tessalooniklastele, et nad otsiksid vaikset elu isegi siis, kui töötavad ja teisi teenivad. 131. Laul võrdleb rahulikku, vaikset hinge võõrutatud lapsega ema juures. See on rahu tundva lapse kujund, sest laps saab usaldada, et ema rahuldab ta vajadused.
Sageli unustan ma vajaduse otsida rahu ja vaikust. Kuigi ma saan mõistusega aru, et vaikne elu, mida ma tahan, ei tähenda lihtsalt tegevusetust, leian ma ikka, et tunnen end seesmiselt süüdi, kui võtan aega, et oma hinge vaigistada. Mõtisklemine ja Jumalaga rääkimine toovad mind tagasi sisemise rahu juurde, mis võimaldab mind töötada ja viljakamalt teenida.
Ralph Kruger (Missouri, USA)