Hingeline üksindus
Lugege Luuka 5:15-25
Temal aga oli viisiks minna tühja paika ja seal palvetada. (Luuka 5:16)
Kui ma noorpõlves püüdsin oma nelja energilise lapsega sammu pidada ja kohalikus haiglas meditsiiniõena töötades oma ülesandeid täita, oli üksindus mulle sisuliselt tundmatu. Mu stressitase tõusis kiiresti.
Mõni aasta tagasi avastasin, et mu laastatud mõistuse rahustamiseks on vaja üksinduseperioode. Kõigepealt tundsin, et mul ei ole üksinduseks aega, kuid leidsin, et need perioodid tundusid mu aega “pikendavat”. Vaikuses suutsin ma oma mõtteid korrastada ja ainult tähtsale keskenduda.
Üksindus on teadlik eemaldumine teistest, et häälestada oma südant ja mõistust sisemisele vaimule ja osadusele Jumalaga. Me võime lugeda Pühakirja, kuulata ülistuslaulu, palvetada või lihtsalt olla vaikselt Jumala ees. Me võime olla niimoodi mõne minuti või tunni, kuni meie rahutu hing on rahunenud ja väsinud vaim toibunud.
Me võime jääda kauaks üksindusse Jumalaga, kuid me ei pea. Jeesus tundis vajadust olla üksi rohkem kui korra, kuid siis naasis ta inimeste juurde. Samal viisil naaseme meiegi oma pere ja sõprade juurde näitamaks neile ülirohket elu, mille oleme avastanud.
Üksindus on teadlik eemaldumine teistest, et häälestada oma südant ja mõistust sisemisele vaimule ja osadusele Jumalaga. Me võime lugeda Pühakirja, kuulata ülistuslaulu, palvetada või lihtsalt olla vaikselt Jumala ees. Me võime olla niimoodi mõne minuti või tunni, kuni meie rahutu hing on rahunenud ja väsinud vaim toibunud.
Me võime jääda kauaks üksindusse Jumalaga, kuid me ei pea. Jeesus tundis vajadust olla üksi rohkem kui korra, kuid siis naasis ta inimeste juurde. Samal viisil naaseme meiegi oma pere ja sõprade juurde näitamaks neile ülirohket elu, mille oleme avastanud.
Jane E. Mazwell (New York, USA)