Suurim lugude jutustaja
Lugege Markuse 4:1-20
Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati… Ja kogu rahvahulk oli järve rannal ning ta õpetas neid palju tähendamis-sõnadega. (Markuse 4:1-2)
Käisime sõbraga hiljuti Tennessees riiklikul jutuvestjate festivalil. Apalatði mägedes asuv väikelinn võtab igal aastal vastu tuhandeid inimesi.
Jutuvestjad on sama ainulaadsed nagu nende loodki. Igaüks leiab sealt midagi. Ühine huvi liitis meid ühte rühma – nautida midagi nii lihtsat ja ilusat ja võimast ja puudutavat kui ka seda lugu rääkivat inimest.
Mulle meenus kõigist suurim lugude jutustaja Jeesus. Ma mõtlesin, mis tunne oleks võinud olla, kui oleksin istunud ja kuulanud Issandat ennast, kes õpetas, kuidas ma peaksin elama. Mis tunne oleks olnud seista silm silma vastu inimesega, kes näeb mu hingesügavusse? Mida ma oleksin tundunud, kui oleksin saanud kuulata ta häält ja lasta ta armastusel mu südant täita?
Me oleme kõik kutsutud olema lugude jutustajad. Me peame “minema ja kuulutama” oma ülestõusnud Päästjast. Me peame kuulutama tema ohvrist meie päästmiseks, ta suurest armastusest. “Minge ja kuulutage.” (Vaadake Markuse 16:15).
Mulle meenus kõigist suurim lugude jutustaja Jeesus. Ma mõtlesin, mis tunne oleks võinud olla, kui oleksin istunud ja kuulanud Issandat ennast, kes õpetas, kuidas ma peaksin elama. Mis tunne oleks olnud seista silm silma vastu inimesega, kes näeb mu hingesügavusse? Mida ma oleksin tundunud, kui oleksin saanud kuulata ta häält ja lasta ta armastusel mu südant täita?
Me oleme kõik kutsutud olema lugude jutustajad. Me peame “minema ja kuulutama” oma ülestõusnud Päästjast. Me peame kuulutama tema ohvrist meie päästmiseks, ta suurest armastusest. “Minge ja kuulutage.” (Vaadake Markuse 16:15).
Brenda Whitten (Tennessee, USA)