Pimedusest valgusse
Lugege 1. Johannese 1:5-7
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. (Laul 119:105)
Ühel lumisel ja tugeva tuulega talveõhtul, kui ma olin just lõpetanud õhtuse duði, läks elekter ära.
Täielikus pimeduses kuivatasin end ja panin riidesse, käsikaudu riiete juurde liikudes. Tundsin kergendust avastusest, et iga asja asukoha teadmine võimaldas mul “näha” ja leida riideid, mida vajasin – isegi pimeduses.
Aeg-ajalt kaotame vaimuliku vaate oma igapäevaelu käimistest, kui pimedus looritab tee ja me kaotame suuna. Kuid teades, et meie parim abiline on lähedal, suudame usu ja palve kaudu keskenduda Jumala pühadusele, järgida Jumala valgust ning liikuda uuesti Jumala tahte ja eesmärgi poole.
Aeg-ajalt kaotame vaimuliku vaate oma igapäevaelu käimistest, kui pimedus looritab tee ja me kaotame suuna. Kuid teades, et meie parim abiline on lähedal, suudame usu ja palve kaudu keskenduda Jumala pühadusele, järgida Jumala valgust ning liikuda uuesti Jumala tahte ja eesmärgi poole.
Carl C. Whitfield (Kentucky, USA)