Andestamise arm
Lugege Matteuse 18:21-35
Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks. (Matteuse 6:14-15)
Kunagi tundsin ma vimma oma vanema venna vastu. Pärast tulist vaidlust lakkasime teineteisega rääkimast.
Pühapäevase jumalateenistuse ajal käskis Jumal mind oma vennale andeks anda. Ma tegin südame kõvaks ja keeldusin sõna kuulamast, sest tundsin, et just vend oli eksinud. Siis meenutas Jumal mulle mu patte, mida ma ei saaks andeks, kui ma teistele ei andesta. Oma süüd tundes alandusin ma Jumala ette ja läksin venna juurde, me surusime teineteise kätt ja leppisime ära.
See kogemus meenutab mulle tähendamissõna sulasest, kellele anti andeks kümme tuhat talenti, kuid kes keeldus kaassulasele sajateenarilist võlga andeks andmast. Sellele sulasele halastati, kuid ta ise oli teise vastu halastamatu.
Kas me pole mõnikord nagu see halastamatu sulane? Kui me oleme Jumalalt oma sooritatud patud andeks saanud, kes me oleme, et kõhkleme või keeldume laiendamast sama armu neile, kes meie vastu pattu teevad?
See kogemus meenutab mulle tähendamissõna sulasest, kellele anti andeks kümme tuhat talenti, kuid kes keeldus kaassulasele sajateenarilist võlga andeks andmast. Sellele sulasele halastati, kuid ta ise oli teise vastu halastamatu.
Kas me pole mõnikord nagu see halastamatu sulane? Kui me oleme Jumalalt oma sooritatud patud andeks saanud, kes me oleme, et kõhkleme või keeldume laiendamast sama armu neile, kes meie vastu pattu teevad?
Amber Koh (Singapur)