Armastuse osadus
Lugege 2. Johannese 1-6
Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. (Heebrea 10:24-25)
Umbes kümme aastat olen ma kuulunud meeste iganädalasse piibliuurimise rühma.
Me saame kokku iga teisipäeva hommikul ja aastate jooksul oleme muutunud tõelisteks “usuvendadeks”. Oleme jaganud rõõme, muresid, hirme, lootusi ja raskeid kaotusi.
Üks korduv teema meie rühmas on olnud see, kuidas rakendada meie usku ülestõusnud Kristusesse mitteusklike hulgas, kellega me iga päev kohtume ja suhtleme. Me arutame sageli, kuidas agressiivsest mitteuskumisest ja küünilisusest hoolimata püsida kindlalt oma veendumuste juures.
Jumala teed käimine võib mõnikord olla üksildane rada. Kuid üksindus on mööduv. Usk, mida me aja jooksul arendame igapäevase palve, Jumala Sõna uurimise, kirikus käimise ja oma murede jagamisega teiste usklikega, on piisavalt tugev, et taluda vastuseisu, millega me silmitsi seisame. Oma igapäevaelus saame välja saata positiivseid hoiaku- ja tegude märke, mis panevad ka teisi tahtma seda, mis meil on – isiklikku osadust Jumalaga.
Üks korduv teema meie rühmas on olnud see, kuidas rakendada meie usku ülestõusnud Kristusesse mitteusklike hulgas, kellega me iga päev kohtume ja suhtleme. Me arutame sageli, kuidas agressiivsest mitteuskumisest ja küünilisusest hoolimata püsida kindlalt oma veendumuste juures.
Jumala teed käimine võib mõnikord olla üksildane rada. Kuid üksindus on mööduv. Usk, mida me aja jooksul arendame igapäevase palve, Jumala Sõna uurimise, kirikus käimise ja oma murede jagamisega teiste usklikega, on piisavalt tugev, et taluda vastuseisu, millega me silmitsi seisame. Oma igapäevaelus saame välja saata positiivseid hoiaku- ja tegude märke, mis panevad ka teisi tahtma seda, mis meil on – isiklikku osadust Jumalaga.
E. H. Eudy (Florida, USA)