Mitte iseenesest
Lugege Johannese 15:1-11
Siis on ta otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda. (Laul 1:3)
Karge hiliskevadine hommik oli mägimatkamiseks ideaalne.
Kui meie rühm asus raskele kaheksatunnisele matkale, oli vaade orule ja eemalolevatele Alpidele hingemattev.
Varsti pärast matka algust väänasin ma oma jala välja. Ma ei saanud jätkata ja otsustasin jääda sõpru ootama. Tagasiteel võtavad nad mind endaga kaasa. Ma valmistusin tundidepikkuseks üksiolekuks.
Sunnitud puhkuseaeg andis mulle võimaluse ringi vaadata. Läheduses oli muljetavaldav üle kaljuserva rippuv puu. Selle tohutu suured juured ja võimas tüvi meenutasid mulle Laulu 1:3, mis ütleb, et need, kes järgivad Jumalat, on “otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde”.
Meiegi oleme nagu puu. Juurte kaudu saame me toitu. Kui me vajutame oma juured sügavale elusõnasse, kasvame tugevaks ja kanname usuvilja. Kuid Jumala abita ei toimu mitte midagi.
Varsti pärast matka algust väänasin ma oma jala välja. Ma ei saanud jätkata ja otsustasin jääda sõpru ootama. Tagasiteel võtavad nad mind endaga kaasa. Ma valmistusin tundidepikkuseks üksiolekuks.
Sunnitud puhkuseaeg andis mulle võimaluse ringi vaadata. Läheduses oli muljetavaldav üle kaljuserva rippuv puu. Selle tohutu suured juured ja võimas tüvi meenutasid mulle Laulu 1:3, mis ütleb, et need, kes järgivad Jumalat, on “otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde”.
Meiegi oleme nagu puu. Juurte kaudu saame me toitu. Kui me vajutame oma juured sügavale elusõnasse, kasvame tugevaks ja kanname usuvilja. Kuid Jumala abita ei toimu mitte midagi.
Giunio Censi (Lombardia, Itaalia)